Inseneripedagoogika
Inseneripedagoogika on pedagoogikateaduse noor interdistsiplinaarne haru, mille tuumaks on Klagenfurti inseneripedagoogika koolkonna teaduslik alus ja mis tegeleb insenerivaldkonna, sh STEM (sh STEAM, STREM ja MINT) valdkonna õppeainete mõjusa õpetamise pedagoogiliste probleemide, sh hariduskorralduse, uurimismeetodite, õppekavateooria, didaktika (sh metoodika) ja praktikaga, aga ka inseneripedagoogika ajalooga.
Inseneripedagoogika on üks paljudest pedagoogika harudest, nagu näiteks andragoogika, muuseumi-, militaar-, meditsiini-, interpretatsioonipedagoogika jpt.
Kes on tehnikaõpetaja? Tehnikaõpetaja õpetab tulevastele teadmustöötajatele (tehnik, insener, teadur) tehnilisi erialaaineid nii kesk- kui ka kõrghariduse tasemel. Tehnikaõpetaja õpetab teooriat ja viib läbi laboratoorseid harjutustunde, kuid võib juhendada ka praktilisi tunde õppetöökojas, kinnistamaks teooriat praktikas. Laboratoorsetes harjutustundides ja õppetöökojas koordineerib tehnikaõpetaja laborantide ja õppemeistrite tööd. Tehnikaõpetajal on kõrgem tehniline haridus (inseneriharidus) õpetataval erialal ja ta on läbinud teoreetilise ning praktilise pedagoogilise koolituse. Tehnikaõpetaja on teisisõnu insenerpedagoog.
Inseneripedagoogika Šveitsi hariduses. Prof. Dr Heinrich Urspung, endine Šveitsi riigisekretär, IGIP liige ja Zürichi Ülikooli professor ütles juba 1970. aastatel: „Meie koolide õppekavadesse on viivtamatult vaja sisse viia inseneriharidust tutvustavad tehnilised õppeained. Kes peaksid neid aineid õpetama? Mitte matemaatikud, mitte humanitaarainete õpetajad ega ka sotsiaalteadlased - vaid inseneridest tehnikaõpetajad! Ainult sel juhul saame me kaotada õpilastes hirmu eksimise ees ja tekitada neis huvi reaal- ning tehnikaainete vastu, sest insenerid oskavad õpetada huvitavalt, tegevuspõhiselt ja tuginedes reaalsele elule. Inseneridest on võimalik koolitada väga häid õpetajaid, õpetajatest insenere on tunduvalt raskem koolitada." Tänu Heinrich Uhrpungile kadus Šveitsi kooliõpilastel hirm reaalainete ees.